|
|
gen. |
õppiv; õpilane; ґppur (ВВладимир); ґppija (ВВладимир) |
comp., MS |
õppur |
ed. |
õppur (võrreldes õpilasega laiem mõiste: igaüks, kes midagi õpib, sh täiskasvanud, см. õpilane); õppija (võrreldes õpilasega laiem mõiste: igaüks, kes midagi õpib, sh täiskasvanud, см. õpilane) |
|
|
gen. |
ґppur (ВВладимир); ґppija (ВВладимир) |
ed. |
õppur (võrreldes õpilasega laiem mõiste: igaüks, kes midagi õpib, sh täiskasvanud, см. õpilane); õppija (võrreldes õpilasega laiem mõiste: igaüks, kes midagi õpib, sh täiskasvanud, см. õpilane) |
|
|
gen. |
koolitama; что- л. õppima; кого-л. чему- л. õpetama |
ed. |
õpetama |
|
|
gen. |
õppima |
|
|
gen. |
sagenenud; sagendatud |
|
|
ed. |
õpilaskond (kõik ühe õppeasutuse, piirkonna vm õpilased, õpilaspere) |
|
|
ed. |
õppima |
|
Russian thesaurus |
|
|
gen. |
ж. род от учащийся |