исключительное право | |
gen. | erandlik õigus; ainuõigus |
принадлежать | |
gen. | päralt olema; koosseisu kuuluma; kuuluma |
-ка | |
gen. | ometi; õige |
государственный орган | |
environ. | ametiasutus; avalikõiguslik juriidiline isik |
или | |
gen. | sides |
должностное лицо | |
gen. | ametiisik |
| |||
erandlik õigus; ainuõigus (ВВладимир) |
исключительное право: 5 phrases in 2 subjects |
General | 4 |
Law | 1 |